Maailma suurlinnad suhtuvad õhusaaste vähendamisse, inimeste tervisekäitumisse ja linnaplaneerimisse erinevalt. Portaal Cycling Today tõi negatiivsete näidetena välja Moskva, Delhi ja Hongkongi, kus õhukvaliteet on väga halb ning liikluskultuur jätab ruumi suurteks improvisatsioonideks. Eeskujude loetelu üllatusi ei pakkunud: Barcelona, Kopenhaagen ja Amsterdam.
Kuigi Barcelonas elab 1,6 miljonit inimest ja linna külastab aastas miljoneid turiste, on ühistransport ja rattaliiklusega seonduv hästi lahendatud. Kataloonia pealinnas on hinnanguliselt 200 miili rattateid ja hästi välja arendatud rattajagamise süsteem. Samuti on tähelepanu pööratud sellele, et autoliiklus oleks kergliiklusteedest ja kõnniteedest turvalisuse huvides eraldatud.
Kopenhaageni puhul tõstetakse esile lahendust, et nii autodele, ratturitele kui ka jalakäijatele on liikumiseks eraldi rajad. Infrastruktuur on ratturite jaoks niivõrd sobiv, et koguni 62% elanikest kasutab igapäevaseks liiklemiseks jalgratast. Taanis on kombeks linnas liikumiseks kasutada linnaratast ja igapäevariietust.
Hollandis sõidab igapäevaselt rattaga 25% elanikest ja pealinnas Amsterdamis on selleks väga head tingimused. Kasutusel on ütlus, et Hollandis on rohkem rattaid kui inimesi ehk keskmiselt on igal inimesel 1,33 jalgratast. Amsterdamis on ratturite suurim probleem leida rattale parkimiskoht.