Koroonaviiruse leviku tingimustes hakkasid inimesed järjest rohkem kasutama liikumiseks jalgrattaid, mis tõi omakorda kaasa rattateede rajamise plahvatusliku kasvu. Euroopa Jalgratturite Föderatsiooni andmetel rajati 2020. aastal Euroopas rohkem kui 1000 km rattateid ja selleks kulutati hinnanguliselt miljard eurot.
Näiteks Pariisis on jalgrataste kasutamine tõusnud 70 protsenti, eriti suur on kasv olnud naiste hulgas. Kaks kolmandikku Pariisi elanikest soovivad, et ajutiselt loodud 31 miili ulatuses rattateid jääksid alatiseks. Linnajuhid on tulnud elanike soovidele vastu ning lisaks algselt planeeritud 200 miili ulatuses rattateedele ehitatakse juurde veel 100 miili.
Milanos kasutab populaarseimat rattateed 10 000 inimest, kasv on 122 protsenti. Barcelonas langes ühistranspordi kasutamine 50 ja isiklike autode kasutamine 10 protsenti. Brüsselis on ajutiste rattateede rajamine tõstnud ratturite hulka 87 protsenti ning Londonis tehti aprillist juunini pooled linnaliikumistest rattaga või jalgsi, mida on 29 protsendi võrra rohkem kui enne pandeemiat.
Küsitlusele vastanud tõstsid esile Taani ja Hollandi rattakultuuri ning tõdesid, et linnades on õhk läinud puhtamaks.
